SEISUSLIK EESTI: kes võis saada kodanikuks, kes mõisnikuks, kes koguni aadlikuks?
Tänapäevane Eesti on demokraatlik vabariik, kus kõigil on võrdsed õigused ja võimalused, kuid vaid veidi rohkem kui sajand tagasi, kui kuulusime Vene impeeriumi koosseisu, oli ühiskond seisuslik – sarnaselt India kastidega olid inimesed jaotatud nelja seisusesse (vn. сословие): talupojad, kodanikud, vaimulikud ja aadel (vn. дворянство). Kõik need jagunesid veel alamseisusteks. Nii võis aadlitiitel olla isiklik või pärandatav. Oli kõrgaadel (krahvi- või vürstitiitli kandjad) ja alamaadel. Valdav osa Balti aadlist oli oma tiitli saanud juba Rootsi (Liivi- ja Kuramaal Poola) ajal, kuid lisa andis ka tsaariaeg.
Balti aadel oli ühinenud rüütelkondadesse. Eesti alal tegutsesid Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond, Läti alal Liivimaa ja Kuramaa rüütelkond. Venemaa keisririigi ajal kujunesid Baltikumi rüütelkondadest rüütlimõisate omanikest koosnevad avalik-õiguslikud korporatsioonid, mis tegutsesid Põhjasõja ajal 1710. aasta kapitulatsioonides saavutatud privileegide toel. Kuid mitte kõik mõisaomanikud ei olnud immatrikuleeritud: näiteks Jälgimäe mõisa omanik ja Nõmme asutaja Nikolai von Glehn polnud seda. Ilmselt oli siin tegu asjaoluga, et mõisa omandas alles 1821. aastal tema vanaisa ja enne seda tegutses perekond Tallinnas kaupmeestena.
Eriliste teenete eest võis mõni isik saada rüütelkonda vastu võetud ka keisri (keisrinna) korraldusel, nagu näiteks väidetavalt Eesti päritolu ratsaväekindral Johann von Michelson (Michelsohnen) – üks Jemeljan Pugatšovi mässu mahasurujatest ja hilisem Valgevene kindralkuberner, kes immatrikuleeriti 1783. aastal Katariina II korraldusel nii Eestimaa, Liivimaa kui ka Kuramaa rüütelkonda. Samas võidi vääritu käitumise eest ka rüütelkonnast välja heita (nii läks näiteks Vasalemma mõisniku Eduard von Baggehufwudtiga, kes heideti 1911. aastal rüütelkonnast välja arvatavalt äriliste sulitempude ja võltsimise tõttu, näiteks võltsis ta postmarke ja saatis Venemaa mõisnikele puhtatõuliste jahikoerte pähe harilikke krantse; ka tema poeg Ned de Baggo käis isa jälgedes, de Baggost sai oma aja üks (kuri)kuulsamaid pornotööstureid – toim).