SAARTEST POOLSAAREKS: Paljassaared ühendas mandriga sõjavägi

Paljassaare praegune poolsaar Tallinna põhjaosas koosnes pikka aega kahest omaaegsest saarest – Väike- ja Suur-Paljassaarest – ning Tükipealse poolsaarest. Üks suur poolsaar hakkas sellest saama alles aastatel 1912–1917, kui saarte ja mandri vahelise väina täitmiseks hakati kasutama sealse sõjasadama süvendamisel saadud pinnast. 1921. aastal ühendati raudteetammiga Väike-Paljassaar ja Suur-Paljassaar. Alates 1950. aastatest on Suur-Paljassaar ühendatud mandriga algul prügimäega, sõjaväemaanteega ning hiljem Tallinna reoveepuhastusjaama rajamisega.

Põhja-Tallinna linnaosas laiuv praegune Paljassaare poolsaar on ümbritsetud Paljassaare ja Tallinna lahega ning piirneb Kopli, Sitsi ja Karjamaa asumiga. Poolsaare pindala on 3,95 ruutkilomeetrit ehk peaaegu neli korda suurem kui Tallinna vanalinn (1,1 ruutkilomeetrit). 

Vanimad andmed Paljassaarte kohta pärinevad juba 1250. aastast, mil piirkonda on mainitud taanikeelses allikas Karlsø (Karlisaarte) nime all. Umbes 2500 aasta eest merest tõusnud saared kuulusid 13. sajandil tsistertslaste nunnakloostrile, kuid 1348. aastal läksid need Tallinna linna omandusse. 17. sajandil kasutasid saari 30aastaste rendilepingute alusel karjamaana mitmed raeperekonnad: Witted, Nottbeckid ja Christian Strahlborn. 1689. aastal anti saared Rootsi riigile, kuid 18. sajandil sai linn need tagasi.