SUUR SÕPRUS: Nõukogude Liidu ja Hiina vendlusest loodi laule

Eesti Ajalugu, 12. veebruar 2021

Aastal 1949, kui välja kuulutati Hiina Rahvavabariik, nägi Venemaal ilmavalgust laul „Moskva-Peking“. Kiiresti levis see üle kogu Nõukogude Liidu ja jõudis eesti keelde tõlgituna siinsetesse laulikutesse 1952. aastal. See polnud ainus sellelaadne pala, kuid meil esitas seda raadios segakoori saatel (mis pidi ilmselt sümboliseerima masside kaasatust ja rahvahulkade juubeldamist) tõusev täht Georg Ots isiklikult, laul kuulus aastaid raadiojaamade igapäevasesse repertuaari. Seda õpetati isegi koolides lastele. Millistesse oludesse ja miks see hingetulega lauldud ning otsusekindel, isegi sünge ja ähvardav militaarmarss sündis ning miks see juba enam kui 60 aasta eest ühtäkki unustusehõlma vajus?

Nõukogude Liidu ja Hiina suur sõprus sai alguse juba teise maailmasõja lõpus, kui Stalin saatis kodusõjas Hiina punavõitlejatele appi oma sõjaväe, et jaapanlased ja nende pooldajad Mandžuuriast ning teistelt hiinlastega asustatud aladelt välja lüüa. Nõukogude Liidu tugi sai otsustavaks ka Hiina Rahvavabariigi loomisel. Hiljem jätkati majandusliku koostööga: Hiina sai Nõukogude Liidult majandusabi (sealhulgas relvi, näiteks õiguse toota Kalašnikovi automaate ja ka sõjas jaapanlastelt võetud relvad anti punahiinlastele) ja ega hiinlasedki võlgu jäänud – viienda kümnendi jooksul tekkis pea igasse kodusse mõni Hiina termos, taskulamp, käekell, karakullnahast läkiläki või muu tarbeasi, mis mõnes peres praegugi alles. Ja seda üle 60 aasta enne AliExpressi ja internetikaubanduse tulekut!

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?