KUI MAAILM VÕITLES SURMAGA: 1918. aasta „Hispaania taud“ võis puudutada iga neljandat ja tappa iga 20. inimese Maal

1918. aasta kevadel hakati Eestiski rääkima uudsest, seniolematult plahvatusliku levikuga haigusest. Esialgu ei peetud seda tuulerõugetest ohtlikumaks – siis veel ei teatud, et haiguspuhang, mis nakatab kuni veerandi Maa elanikest ja viib endaga kaasa iga kahekümnenda, kujuneb ajaloo suurimaks epideemiaks, mida hakatakse sadakond aastat hiljem nimetama kõigi pandeemiate emaks.

Ette rutates tuleb tunnistada, et selle A-tüüpi gripi pandeemia areng oli praegu toimuvaga ehmatavalt sarnane, paralleelide tõmbamiseks leiab põhjusi piisavalt. Kui milleski erinevusi leiab, siis eelkõige konkreetsete riikide levikudünaamikas ja leviku kiiruses üldiselt. Ravivõtetes ja ennetusmeetmetes on neid ehk isegi vähem. Sada aastat hiljemgi pole suudetud viiruste vastu kindlat rohtu leida.