Talunaise piim mõisalapse veres: parimad ammed tulid küladest

Ammed etendasid Eesti- ja Liivimaa parunite peredes võtmetähtsusega rolli: tänu nendele ei pidanud mõisaprouad ennast rindadega oma laste külge aheldama ja said peent elu edasi nautida. Kahtlused kõlasid siiski juba tollastel aegadel: kui õige ja tervislik on ikkagi lasta võõral naisel omaenda ihuvilja imetada?

Marta teadis liigagi hästi, mis tunne on magada külmal kivipõrandal, moe pärast pehmenduseks külje all vaid mõned luitunud nartsud. Ta oli sellega juba ammu nii ära harjunud, et ei osanud väga kurtagi. Vähemalt tajus ta inimlikku soojust, mis tulvas kohe tema kõrval seisvatest hällidest, kus magasid mõisahärra kümnekuused kaksikud Hugo ja Oliver.