ISE VALITUD SAATUS: Hjalmar Mäe ei saanud päris omaks ei eestlastele ega sakslastele
Saksaaegse Eesti omavalitsuse juht Hjalmar Mäe on üks vastuolulisemaid poliitikuid, kes on Eestis kunagi tegutsenud. Oma rahvuse võltsis ta sõja puhkedes eestlasest sakslaseks, kuid ka Saksamaa kodanikuna ei tulnud ta selle riigi huvidele lõpuni vastu. Samas hoidus ta koostööst ka Eesti iseseisvuse taastamist taotleva vastupanuliikumisega. Kuigi Mäe tembeldati ametlikus nõukogude propagandas sõjaroimariks, ei taotletud kunagi tema väljaandmist või tema üle kohtupidamist – veelgi enam, ta oli Nürnbergi kohtuprotsessil vabatahtlik tunnistaja. Küllap mängis Mäe palju kõrgemat mängu, kui meie seda teame. Tänavu 24. oktoobril möödub Hjalmar Mäe sünnist 120 aastat.
PORTREE
Sünnijärgse nimega Hjalmar Johannes Mä nägi ilmavalgust 1901. aastal Harjumaal Kuivajõe vallas, kus ta isa pidas Tuhala mõisa metsaülema ametit. See sünnijärgne perenimi Mä seletab ka, miks ta hiljem kandis oma vennast erinevat nime: halvamaigulise Mä muutsid isa ja noorem vend Mäeks, vanem vend aga Mägiks.