Aeg tõi arutust: Merivälja imematerjal oli inimese kätetöö

Merivälja objekti (tuntud ka kui Objekt M) saaga, mille peategelaseks Aleksandr Dejev kujunes, on Eesti ajakirjanduses põhjalikult läbi hekseldatud, olen sellest 2017. aasta augustis Õhtulehes isegi pikemalt kirjutanud. Selguse huvides väärib see siinkohal siiski mõnelauselist meenutamist: saaga algas 1960. aastate lõpul, kui autolukksepast geoloogiahuviline Virgo Mitt oma Merivälja vastvalminud majale kaevu kaevas ja 6,5 meetri sügavuses vaid suruõhuhaamriga läbistatavale metallisarnasele kihile sattus.

Tema tuttavate kaudu sattusid selle moodustise tükid lõpuks mitmesse üleliidulisse instituuti, kus jõuti selle suhtes väga erinevatele arvamustele: kui ühes leiti, et see on malmi teisend, mis pärineb tõenäoliselt Rootsi ajast, siis teises usuti, et tegemist võib olla koguni maavälise materjaliga.