EESTI ESIMENE POSTILEND: lennuväli jäi leidmata, Helsingis maanduti otse südalinnas

Eesti esimene õhupostivedu ei möödunud viperusteta. „Jõudsin 30 minutiga esimesena pärale ja hakkasin Helsingi linna kohal keereldes aerodroomi otsima, ei leidnud aga mingisugust märguannet, mida telefoni teel ette oli palutud,“ on ühe postilennuki piloot Nikolai Veelmann hiljem kirjeldanud. Lõpuks tuligi maanduda keset linna Kaivopuistol.

1920. aasta algus oli Eestis kärekülm. Soome lahe keerulised jääolud seiskasid laevaühenduse Tallinna ja Helsingi vahel. Sarnaselt katkenud reisijate- ja kaubaveoga jäi toppama ka laheülene postivedu. Noorel Eesti riigil oli tekkinud vajadus moodsa, kuid kuluka õhuposti järele.

7. veebruaril aastal 1920 valitseski Lasnamäe aerodroomil pidulik meeleolu – valmistuti esimeseks postilennuks. Kolme Helsingisse suunduvat aeroplaani olid ära saatma tulnud kõrged aukandjad, teiste seas posti ja telegraafi peavalitsuse ülem Hindrek Rikand, sõjaminister August Hanko, kindralid Andres Larka ja Ernst Põdder. Sündmust jäädvustasid piltnikud, sulemehed ja esimesi samme tegev kinokroonika.