Maarja Vaino: „Pagulaskirjandus on hoidnud mälu järjepidevust.“

„Pagulaskirjandus on üsna omalaadne ja kindlapiiriline nähtus Eesti kirjandusloos. Seda on hiljem püütud n-ö integreerida ülejäänud eesti kirjandusega, kuid päriselt ei ole see õnnestunud ja kas seda ongi vaja? See on kirjandus, mis on loodud väga erilistes tingimustes ja erilisel emotsionaalsel taustal,“ leiab Kirjandustänava festivali idee autor ja ellukutsuja, kirjandusteadlane Maarja Vaino.

Võib lõputult vaielda, kas õigus oli minejail või jääjail, kummad olid tugevamad ja kummad andekamad või rohkem eestlased. Olles küll teada-tuntud pagulaskirjanikud, on nii Henrik Visnapuu (kes saanuks tänavu 130) kui ka Kalju Lepik (kelle 100. sünniaastapäeva tähistame), kellele siinkohal keskendume, saanud oluliseks osaks Eesti suurest kirjandusest.