KOLGA MÕISA KUMMITUSED: munk Aadik käis nii restoranis kui ka keldribaaris

Harjumaal Kolga mõisas on kummitusmunka nähtud nii tihti, et rahvas on talle nimegi pannud. „Musta mantliga munga moodi mees ja täpselt selline mõnus mees, kellega saab juttu vesta ja niimoodi… Ta ei olnud vägivaldne ega hirmutanud, ta ei hüpanud nurga tagant välja ega teinud „böö!“. Tegelikult oli ta viisakas kummitus,“ kirjeldab mõisa külalistemaja kunagine administraator Aadikuks ristitut. Enim kokkupuuteid kummitustega ongi inimestel olnud Kolga endises külalistemajas, mõisa peahoones ja valitsejamaja keldris, aga ka munkade surnuaial.

Aastatel 1230–1519 kuulusid Kolga alad Gotlandil asunud tsistertslaste ordu Roma mungakloostrile, kuid pole kindel, kas Kolga mõisa kui asustusüksuse ajalugu ulatub juba 13. sajandisse või hilisemasse aega.

2015. aastal toimunud arheoloogilised kaevetööd kinnitasid, et keskaegse kloostri (vähemalt nii seda kohalik talurahvas kutsus) varemed asuvad praeguse Kolga mõisasüdame loodeosas. Varem oli pikka aega usutud, et need asuvad hoopis teises kohas – kaugemal Kolga mõisa pargis, n-ö Tondimäe juures, kus on mõned maa-alused võlvitud käigud ja varemed ning kus rahvajuttude järgi on pidevalt tonte nähtud. Kuid 2015. aasta arheoloogiliste väljakaevamiste käigus selgus, et Tondimäega kloostril seost pole, kuna need varemed pärinevad uuemast ajast. Üks osa kloostri varemeid avastati hoopis kohakuti olevat Kolga endise külalistemajaga, mis oli perekond Stenbockide valitsusajal kasutuses mõisa laudana. Külalistemaja tegutses hoones 1990. aastatest kuni 2000. aastate keskpaigani.