ÕL ARHIIV | VIKTOR KINGISSEPP INIMESENA: kas edu korral saanuks temast diktaator?

Eesti tuntuim põrandaalune kommunist Viktor Kingissepp arreteeriti 1922. aasta 3. mai esimestel tundidel ja lasti umbes ööpäev hiljem maha. Temasse on suhtutud aegade jooksul erinevalt, kuid ikka äärmustesse kaldudes: Kingisseppa on peetud nii iidoliks, kelle järgi ainsa eestlasena on terveid linnugi nimetatud, kui ka vihast pimestatud fanaatikuks, kes Eesti riigi hävitamiseks vahendeid ei valinud. Kumb ta siis õieti oli? Kas pigem õilishing, kes tõesti tahtis, et kõigil oleks hea? Või julm ja paranoiline diktaator? Või korraga mõlemat? Milline oli ta inimesena?

Poolehoidjate ega vastaste loodud müütide põhjal sellest objektiivset pilti ei saa. Küll aga aitavad tema isiksusest aimu saada nende kaasaegsete mälestused, kes temaga vahetult kokku puutusid.

Üks neist, kes Kingisseppa lähemalt tundis, oli juba 17aastaselt kommunistidega liitunud ja kommunistlikuks funktsionääriks saanud, peagi põranda alla läinud, mitu korda kommunistliku tegevuse eest vangis istunud, kuid hiljem nõukogude võimus pettunud Voldemar Teppich, kes oma mälestused Eesti kommunistide juhist 1933. aasta märtsis Päevalehes kirja pani. „Ta oli põrandaalune ainuvalitseja, tema käes oli tsentraliseeritud ja distsiplineeritud, organisatsioonis absoluutne võim,“ kirjeldab ta oma endist ülemust ilustamata. Partei käskis ja meie töötasime-tegelesime kui automaadid, on Teippich kirjutanud. Ja meenutagem – seda ajal, kui Stalini ja Hitleri diktaatoriks tõusmiseni oli jäänud enam kui aastakümme.